Kiire abi

Allikad

1. http://nihilist.fm/sulle-paksmagu/
2. http://www.lifeinhockey.ru/metodiki/metodicheskie-materialy/mediko-biologicheskie-materialy/415-deti-i-sport-psikhologicheskie-aspekty
3. http://opleht.ee/17937-kas-kehaline-kasvatus-meeldib-opilastele/
4. http://www.prednaznachenie-cheloveka.com/zhiznennyie-czennosti-cheloveka.html 
5. http://www.greenclean.ee/index.php?page=204
6. http://www.moluch.ru/conf/ped/archive/21/1493/  
7. Loengumaterjalid
8.  Avita kirjastus.  „Loodus- ja inimeseõpetus. Tööraamat 2. klassile. 1.osa“.
9.   Avita kirjastus. „Loodus- ja inimeseõpetus. Tööraamat 2. klassile. 2.osa“
10. Koolibri kirjastus. „2. klassi inimeseõpetuse tööraamat. Kaja Peetris“.
11.  Avita kirjastus. „Loodus- ja inimeseõpetuse õpik. 3.klassile. 1. osa“.
12.  Avita kirjastus. „Loodus- ka inimeseõpetuse õpik. 3.klassile. 2.osa“.
13.  Koolibri kirjastus. „IN õpik ja töövihik“.
8. http://molaar.ee/et/hambad/

Tervislik vs mittetervislik

Inimeseõpetuse ainekava teema: mina ja tervis.

Eesmärk: õpilane mõistab ja kirjeldab tervise hoidmise viise: mitmekesine ja tervislik toit, uni ja puhkus, liikumine ja sport.

Tunniosa: tegevus sobib tunni lõppu teema kinnistamiseks.

Oletatav aeg: 10-15 minutit (mäng kestab seni, kuni mängujuht mängu lõpetab).

Kirjeldus.

Vaja on palli (sobib ka muu ese, mida on võimalik kinni püüda ja vajadusel ka tõrjuda). Kõige parem on seda mängida trepi peal, aga saab ka paigutada näiteks toolid laudade ette (sel juhul nt põran on esimene aste, tool on teine, laud on kolmas ja püsti seismine on viimane). Õpilased jagunevad rühmadesse nii, et ühes rühmas on ca 6 õpilast. Igas rühmas hakkab üks õpilane juhtmängijaks. Ülejäänud mängijad istuvad tema ette põrandale maha. Juhtmängija hakkab järjest põrandal istuvatele õpilastele palli viskama. Samal ajal, kui ta palli viskab, nimetab ta mingi asja, mis on kas tervislik või mittetervislik. Kui juhtmängija nimetab mittetervisliku asja, peab õpilane, kellele ta palli viskab, seda tõrjuma. Kui juhtmängija nimetab tervisliku asja, peab õpilane palli kinni püüdma. Kui õpilane toimib õigesti, siis saab ta istuda ühe astme võrra kõrgemale. Kui õpilane toimib valesti, peab ta istuma ühe astme võrra alla poole tagasi. Võidab see mängija, kellel esimesena astmed läbi saavad ja peab püsti tõusma. Võitja hakkab uueks juhtmängijaks.

Mängud inimeseõpetusse

1) Sarnasused ja erinevused

Teema riiklikus õppekavas: Sallivus enda ja teiste vastu. Enesekohased ja sotsiaalsed oskused.

Eesmärk:

·         väärtustab ennast ja teisi ning teab, et inimesed, nende arvamused, hinnangud ja väärtused on erinevad;

·         oskab olla empaatiline

·         oskab kuulata.

Vahendid: töölehed

Aeg: 20 minutit. Sobib põhiosasse.
Tegevus:

Iga laps ütleb enda nime ja lisab ühe oma iseloomujoone või huvi või harjumuse. Õpetaja võib ka ise kaasa mängida. Kindlasti peaks jälgima, et osaleda saaksid kõik. Õpetaja teeb lühikese kokkuvõtte kuuldust - me oleme erinevad, erinevate iseloomude, huvide, harjumustega, kuid meis on ka väga palju sarnast.

Teema arendus: Kõik saavad töölehed (lisa 1), täitmise aeg 7-12 minutit.
Arutelu. Lasta lastel ette lugeda klassile või paaristööna. Missugust kohta oli kõige kergem täita? Miks? Missugust kohta oli kõige raskem täita? Miks? Mis on sarnasustes head, mis halba?Mis on erinevustes head, mis halba?

Teha kokkuvõte-selgitada et me oleme sarnasused erinevustele vaatamata. Ükski asi pole hea või halb iseenesest, heaks või halvaks muutub see läbi meie suhtumise. Oluline on enne mõista kui hukka mõista

Kasutatud materjal: Tuuliku keskkonnaraamat sotsiaalainete õpetajale

2) Sõnadeta suhtlemine

Teema riiklikus õppekavas: verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine.
Eesmärk:

·         Õpilane eristab verbaalset ja mitteverbaalset suhtlemist

·         Oskab kirjeldada  erinevaid mitteverbaalseid suhtlusvahendeid ning nende mõju verbaalsele suhtlemisele

·         Mõistab mitteverbaalse suhtlemise märke.

Aeg: Sõltub klassi suurusest- kõik võiksid saada ühe korra seletada. Sobib nii häälestuseks kui ka põhiosasse.
Vahendid: õpilastele jaotatavad lipikud pantomiimi teemadega
Tegevus: Arutelu. Kuidas me suhtleme? Kuidas loomad suhtlevad? Kas inimesed suhtlevad kuidagi ka ilma sõnadeta-kuidas? Kuidas aru saada mida inimene tunneb kui ta ei saa näietkas rääkida? Miks on oluline inimeste emotsioone mõista?
Õpetaja jaotab lipikud (Lisa 2). Õpilased  püüavad mitteverbaalsel teel anda edasi kirjutatu. Kordamööda esitatakse pantomiimid, teised arvavad.

Kasutatud materjal: Tuuliku keskkonnaraamat sotsiaalainete õpetajale

Lisa1

                Sarnasused                           Erinevused

Mina ja vanemad                    --------------                            -----------------

                                                 --------------                            -----------------

                                                 --------------                            -----------------

Mina ja klassi-                         --------------                            -----------------

kaaslased                                --------------                            -----------------

                                               --------------                               ------------------

Mina ja puu                           --------------                            ------------------

                                               --------------                             ------------------

                                               --------------                              ------------------

Mina ja kodutu                      ---------------                             ------------------

                                               ---------------                             ------------------

                                               ---------------                             ------------------

Mina ja
mustanahaline laps             ----------------                            ------------------

                                               ----------------                            ------------------

                                               ----------------                            ------------------

Mina ja mängukaru              ----------------                            -------------------

                                               ----------------                            -------------------

                                               ----------------                            -------------------

Lisa 2

OLEN VIHANE	OLEN KURB
OLEN HAIGE	OLEN ÕNNELIK
OLEN VÄSINUD	MUL ON IGAV
SA MEELDID MULLE	SA EI MEELDI MULLE
OLEN HIRMUL	MUL ON PÕNEV
TAHAN SINU SÕBER OLLA	OLEN NÄLJANE
HOIA MINUST EEMALE	VAJAN ABI

Keskkonnamõju hindamine (8.-9. klass).

Keskkonnamõju hindamine (8.-9. klass).

Koostaja: Egon Mets

Eesmärk: õpilane näeb ühe probleemi erinevaid lahendusteid; oskab sõnastada nii poolt- kui vastuargumente ja neid põhjendada

Tegevus: Jagada klass rühmadeks ning viia läbi järgmine kompleksülesanne:

1) seada õpilased järgmise situatsiooni ette: teie kodukohta hakatakse rajama:

•          supermarketit

•          bensiinijaama

•          ratsatalu

•          saeveskit  jne.

(võimalusi on palju, nende seast võib iga rühm valida ühe või määrab selle õpetaja)

2) anda ülesanne: tuua välja kõik antud rajatisega kaasnevad positiivsed ja negatiivsed keskkonnamõjud (kui rühmi on palju, võib nad jagada paaridesse – üks kaardistab positiivseid, teine negatiivseid aspekte)

3) analüüs ja lõppjäreldus: kas rohkem on positiivset või negatiivset st. kas kõnealuse objekti rajamine õigustab end või mitte?

See tegevus sobib kindlasti tunni põhiosasse, kuna selline ülesanne peaks võtma palju aega, kui seda teha põhjalikult. Sellise ülesande puhul on oluline anda õpilastele kõigepealt piisavalt aega rühmas arutlemiseks selle teema üle, seejärel tutvustada tervele klassile oma lahendusteid koos põhjendustega ning lõpuks võtta teema kokku, analüüsida ja teha lõppjäreldused.

Minu arvates saab selliseid arutelusid ka esimeses kooliastmes teha, muidugi kui eelnevalt on õpilastega räägitud loodusest, selle säästmisest ja hoidmiset. Kuid kindlasti valmistaksin neile ette töölehed, kus neil oleksid kirjas punktid, millele tähelepanu pöörata. 

Liikluskasvatus

Teema: Liikluskasvatus

Tegevuse kirjeldus: Kaardimäng „Roheline tuli“, mis sisaldab 40 kaarti: 36 liiklusmärgiga ja 3 fooritulega kaarti, lisaks mänguõpetus. Mängu eesmärgiks on tutvustada lastele kehtivaid liiklusmärke ning õpetada neid tänaval ohutult ja turvaliselt liiklema. Mängu põhimõte on lihtne – leida liiklusmärkidele paarilised. Paarilised on kaartide üleval paremas nurgas näidatud.

Tegevuskäik:

2-5 mängijat. Sega kaardid ja jaga igale mängijale 5 kaarti (kui mängite kahekesi, siis 6 kaarti). Ülejäänud kaardipakk pane lauale selg ülespoole. Nüüd võtke päripäeva ringiratast üksteiselt kaarte. Kes saab paari, paneb selle maha ja ütleb, mis liiklusmärgid need on. Seejärel võtab ta pakist asemele 2 kaarti.

Kollase fooritule kaart võib minna paari nii rohelise kui punase tule kaardiga. Punane ja roheline tuli omavahel paari ei sobi. Mängija, kelle käes kollane tuli saab kokku punase või rohelise tulega, paneb selle paari maha. Kui kollane tuli pannakse maha koos rohelise tulega, võidab see, kes esimesena kaartidest priiks saab, ja kaotab see, kelle kätte jääb lõpuks punane tuli. Nii ka vastupidi.

Seda mängu võiks mängida teema kinnistamiseks, kui eelnevalt on juba veidi liiklusmärkidest räägitud. Need kaardid võiks samuti olla õpilastele kättesaadavas kohas, et nad soovi korral ka vahetunnis seda mängida saaksid.

Eesmärk:                 

·         Õpilane mõistab, et kõik me osaleme liikluses ja liiklusmärkide tundmine ei puuduta sugugi ainult autojuhte.

·         Õpilane tunneb jalakäijale olulisemaid liiklusmärke.

Punktid ainekavast, mida mängu mängides saavutada sooviks:

·         oskab tänaval käituda ning ületada sõiduteed ohutult;

·         kirjeldab ohtlikke kohti ja olukordi kooliteel ja koduümbruses ning valib ohutu tee sihtpunkti;

·         teab liiklusreegleid, mis tagavad tema turvalisuse, ning kirjeldab, kuidas käituda liikluses turvaliselt. 

Sõnaseletusmäng „Kas tunned maad?“

Eesmärgid: kinnistada teadmisi Eesti Vabariigi kohta (oskab nimetada Eesti rahvuslikke ja riiklikke sümboleid jne) ning saada täiendavaid teadmisi oma kodumaast; arendada õpilaste eneseväljendusoskust ja –julgust.

Tegevus läbiviimine: tunni lõpetamine

Aeg: 15-20 min

Lühikirjeldus:

·         Õpetajal on valmis pandud teemakaardid, kus on kujutatud Eesti Vabariigi teemaline pilt ja märksõna(d).

·         Õpilased tulevad üks haaval klassi ette ning hakkavad pantomiimi või sõnade abil seletama märksõnu, mis on pildikaardil. (Lihtsamad pantomiimi abil ja keerukamad sõnade abil).

·         Kaardi tagumisel poolel on küsimus, mis haakub sama teemaga, mis on toodud kaardi esimesel poolel.

·         Õpilased võib jagada kahte gruppi ning punkte saab nii märksõnade äraarvamise eest kui ka küsimusele õige vastuse andmise eest.