Mäng inimeseõpetuses – HIIRELÕKS

hiirelõks: kaks õpilast seisavad vastamisi käest kinni.

hiired: ülejäänud õpilased.

Hiired hakkavad lõksu vahelt läbi jooksma. Kes hiirtest jääb lõksu kinni, peab ka lõksu küsimustele vastama. Enne lõksust välja ei saa.

Küsimuste näidised:

•          Mida sa tegid täna hommikul oma tervise heaks?

•          Mida tervislikku sõid eile?

•          Miks ei tohi tarvitada alkoholi, narkootikume?

•          Kuidas mõjub suitsetamine tervisele? jne.

Eesmärgid:

Tuletada meelde mänguliselt tunnis õpitut

Individuaalne vastamine

Õpilase enese analüüsimine

(Küsimusi võib esitada ükskõik mis teema kohta)

Inimeste sildistamine

Õpetlik mäng

Inimeste sildistamine

Mängu eesmärk:

Näidata, et sildid/eelarvamused inimeste kohta mõjutavad meie suhtumist neisse. Õpetada, et inimesi tuleb tundma õppida enne kui neid sildistada või nende kohta eelarvamusi luua.

Tegevus:

1.      Jaga õpilased 4-liikmelistesse gruppidesse.

2.      Anna igale grupile 4 inimese kaarti ja 8 objekti kaarti (piltidega)

3.      Räägi õpilastele, et nad shoppavad jõulukingitusi neljale pereliikmele.

3.1  Onu Toomas – Mootorrattur

3.2  Tädi Urve – Raamatupidaja

3.3  Nõbu Joosep – Mereväelane

3.4  Vanatädi Juta – Pensionär

4.      Palu õpilastel valida igale sugulasele 1 jõulikingitus (anna aega rühmasiseselt arutamiseks)

5.      Paari minuti möödudes küsi õpilastelt:

5.1  (palu käed tõesta) Kes andis onu Toomasele nahkjaki? Vanatädi Jutale kiiktooli? Tädi Urvele raamatu?

5.2  Mille järgi tegite otsuse kellele mida kinkida?

5.3  Kuidas sildid „mootorrattur“, „raamatupidaja“, „pensionär“ mõjutasid teie otsust?

6.      Jaga igale rühmale faktikaardid ja lase neil oma kingitusi muuta.

Arutelu:

Kui õpilased on kingitused ära valinud, küsi järgmisi küsimusi:

1.      Millised kingitused te sugulastele kingite ja miks?

2.      Kuidas uus informatsioon muutis teie otsuseid mida kinkida?

3.      Mis juhtub kui me sõltume liiga palju siltidest/eelarvamustest?

4.      Kui sa peaksid ostma kingituse kellelegi, keda sa väga hästi ei tunne, siis mida sa teeksid, et teha hea kingivalik?

5.      Kui keegi uus tuleks meie klassi, siis mida meie saaksime teha, et ta tunneks ennast siin hästi?

6.      Kas on veel olukordi, kus enne inimese kohta otsuse langetamise, peaksime me teda enne tundma õppima? Nimetage need.

Õpitulemused lähtuvalt ainekavast:

2. klass

* Teab, mille poolest sarnanevad ja eristuvad erinevad sugupooled;

* Teab enda erinevusi teistest inimestest ja sarnasusi nendega;

* Teab iga inimese väärtus.

3. klass

* Väärtustab igaühe individuaalsust seoses välimuse, huvide ja tugevustega;

* Väärtustab inimese õigust olla erinev.

Allikas: http://www.understandingprejudice.org/teach/elemact.htm

Liikluskasvatus

Teema: Liikluskasvatus

Aeg: 45 minutit/ üks koolitund

Eesmärk:

·         Õpilane teab liiklusreegleid ja oskab ise seda sõnastada.

·         Õpilane oskab ennast väljendada.

·         Õpilane teeb rühmatööd

Vahendid: a3 paber, värvilised pliiatsid/vildikad/markerid/õlipastellid.(võib ka kleepida erinevaid pabereid, liimida jne)

Kirjeldus:

ü  Õpetaja moodustab klassis 3 liikmelised rühmad ja annab igale rühmale ühe a3 paberi. Lapsed võtavad erinevaid kirjutus- ja joonistusvahendeid.

ü  Õpetaja ütleb igale rühmale mis teemal nad liiklusreegli tegema peavad (mina, kui jalakäija; mina, kui jalrattur; mina, kui jooksja; mina, kui rollerijuht jne).

ü  Seejärel arutab rühm, mis reeglit nad teha sooviksid.

ü  Laste ülesanne on teha plakat, mis kannab edasi liiklusreegliga loosungit ning nad kaunistavad selle vastavalt reeglile.

ü  Kui plakatid on valmis saab iga rühm sõna, et oma plakatit esitleda ja rääkida, miks nad just selle reegli valisid.

ü  Hiljem pannakse plakatid klassi ülesse.

Targa pere mäng

Aktiivtegevus inimeseõpetuses – targa pere mäng

Seotus ainekavaga (väljavõtted ainekavast):

• ·         kirjeldab olukordi ja toob näiteid, kuidas keelduda või hoiduda tegevusest, mis ohustab tervist; väärtustab tervislikku eluviisi;

• ·         eristab enda head ja halba käitumist, kirjeldab oma käitumise tagajärgi ning annab neile hinnangu;
• ·         demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas keelduda ennastkahjustavast tegevusest.

Mängu eesmärk on panna lapsed arutlema teemade üle, millest nad ilmselt tihti ei räägi ning mis nende jaoks võib olla midagi ebameeldivat.

Mängu tegevus sobib pigem häälestuseks tubaka- ning alkoholiteemasse, et õpetaja saaks aimu, kuidas õüilased üldse nendesse teemadesse suhtuvad ning mis mõtteid need lastes tekitavad.

Oletatav aeg tegevuseks on u 10 minutit + 5 minutit mängu kokkuvõtteks

Kirjeldus:

http://tarkvanem.ee/mang/ (veebipõhine mäg)

Tegelikult on mäng mõeldud perekeskis mängimiseks, et vanem saaks teada, kui palju tema laps teab erinevatest ühiskonna murekohtadest, kuid seda saab edukalt mängida ka klassikeskkonnas.

Kaardipakis on 36 kaarti, millel igaühel on erinev küsimus. Mängu mängitakse nii, et õpilane võtab kaardi, loeb küsimuse ette ning seejärel peab ta paariline vastama sellele küsimusele, kusjuures vastus peab lähtuma küsija seisukohast. Paljud küsimused on sellised, mille kohta saab tekkida pikem arutelu antud teema üle. Selle juures saavadki õpilased (ja ka õpetaja) teada, kuidas keegi mingisse probleemi suhtub. 

Aktiivsed tegevused inimeseõpetuse didaktikas

Tutvumisring

·         Osalejad istuvad ringis keskel põrandal hunnik esemeid

·         Iga osaleja valib esemete hulgast ühe, ms teda iseloomustab või millega ta ennast seostab

·         Iga osaleja tutvustab ennast – nimi, kuidas valitud ese on temaga seotud, muu küsitud info

·         Järjekord vabatahtlik, kedagi ei tohi unustada

Arutelu

·         Miks on inimeseõpetust vaja koolis õpetada?

·         Kas perekond ja lasteaed ei ole juba seda tööd ära teinud?

·         Missuguseid vajakajäämisi olete märganud laste käitumises?

Arutelu järge hoiab mängupart, mis käib käest kätte.

Grupitöö

Osalised on jagatud kolme gruppi. Kõigile on jagatud inimeseõpetuse ainekava

·         Õppetöö sisu ja tulemused

·         Kuidas korraldada õppetegevust

·         Hindamine

Inimeseõpetuse aine – aluseks hilisemale terviseõpetusele, psühholoogiale, ajaloole, ühiskonnaõpetusele.

Reastamismängud:

·         Reastamine pikkuse järgi

·         Juuste värvuse järgi – heledamast tumedamaks

·         Sünnikuupäevade järgi

Iseseisev töö – posteri „MINA“ kujundamine

            Ennast tutvustavale posterile joonista enda pilt, kirjelda oma

·         Välimust

·         Iseloomu

·         Huvisid ja püüdlusi

Kui posterid on valmis, saavad kõik osalejad teiste postereid lugeda ja täiendada.

Lõpuks istutakse ringi ja igaüks saab vastata kolmele küsimusele

·         Mida toredat sain teada, mida teised minust arvavad?

·         Mida huvitavat sain teada kellegi kohta?

·         Missuguseid emotsioone tegevus mulle pakkus?

Diagrammi koostamine „Meie huvialad“  töö kahes (kolmes) grupis.

·         Kõigepealt selgitab grupp välja oma huvitegevused ja grupeerivad need valdkonniti

·         Diagrammi koostamine (vabalt valitud vahendid)

·         Diagrammi tutvustamine

Rahvakalender   - grupitöö.

Mälu järgi üles kirjutada rahvakalendri tähtpäevad

·         Jaanuarist juuni lõpuni

·         Juulist detsembri lõpuni

Teine grupp täiendab teise tööd

Esitlused – missugused tähtpäevad ja kuidas neid koolis tähistatakse.

*Rahvakalender ja muud tähtpäevad on I kooliastmes inimeseõpetuse teljeks ja lõiminguvõimaluseks.

Maailmakohvik – tähtpäevad meie peredes

Osalejad jagatakse nelja gruppi.

Kaks minutit mõtiskluseks, missugust oma pere traditsiooni tahaksin teistega jagada

Iga osaleja grupis jutustab teistele ühe oma pere traditsiooni

Moodustatakse uued grupid, kus igas on eelmiste gruppide erinevad osalejad

„kuulujutu“ edastamine – iga rühma liige jutustab, mida ta eelmises rühmas kuulis, koos otsustatakse, missugust lugu nad tahaksid edastada.

Mäng – Võtame koduabilise  (Mooramaa mehed) (kodutööde pantomiim)

Neli tooli arutelu

·         Ruumi keskel on neli tooli, millel istuvad osalejad, ülejäänud  istuva(seisavad) ringis nende ümber.

·         Arutletakse ühe intrigeeriva teema üle (loengus kooseluseadus, pagulased)

·         Rääkida tohivad ainult need, kes istuvad neljal toolil, ülejäänud peavad olema tasa.

·         Kui keegi ringis olevatest tunneb,  et ta ei suuda enam vakka olla, vaid peab sekkuma, siis koputab kellelegi neljast istujast õlale ja vahetab temaga kohad.

NB! Eriarvamused on lubatud!  See on mõttevahetus, kedagi ei PEA ümber rääkima.

TTS – Tean (eelteadmised), tahan teada (mis huvitab selles teemas), sain teada (infootsingu tulemused). Koduseks võivad jääda vastamata küsimused või mis huvi veel tekkis.

Aliase  meetodil arvamismäng – Eestimaa rikkus (kaunid paigad / inimesed)

Õpetaja roll

Kokkuvõte arutelust – Õpetaja roll                                               14. oktoober 2015

Hea õpetaja on:

siiras, sõbralik, soe;

range kuid õiglane;

konkreetne;

huumorimeelne;

avatud;

mõistev;

kaasaegne;

suunav, toetav, emalik;

motiveeriv;

suhtub lugupidavalt õpilastesse;

tema tundides on distsipliin;

tunnid on hästi ette valmistaud, huvitavad;

tundides on praktilised tegevused, teemad on seotud eluga.

Õpetaja ei tohi olla:

            üleolev;

kamandav;

ahistav;

ebapädev;

ebasiiras;

alahindav;

ebaõiglane;

seksistlik;

ebakonfidentsiaalne;

vihane;

inisev;

halb suhtleja.

Õpetaja ei tohi minna endast välja, eelistada üht õpilaste teistele, ei tohi võtta oma muresid kooli kaasa. Õpetajal ei tohi olla alkoholiprobleem, tal peab olema esteetiline välimus. Õpetajal peab olema aega õpilaste jaoks.

·         Õpetaja on õpilastele suunaja ja juhendaja.

·         Õpetaja loob klassis keskkonna, kus on hea õppida ja kus suheldakse omavahel lugupidavalt ning avatult.

·         Õpetajaisik on õpilastele eeskujuks.

Tutvu ka õpetaja eetikakoodeksiga:

Eesti õpetaja eetikakoodeks

EESTI ÕPETAJA EETIKAKOODEKS Eesti Õpetajate Liit 28. mai 2005 Eesti õpetaja eetikakoodeks on õpetajate vaheline kokkulepe, milles käsitletakse õpetajakutse kõlbelisi eelduseid ja juhiseid. Eetikakoodeks on õpetaja eneseanalüüsi vahend, mis aitab õpetajal teha kõlbelisi valikuid, et langetada otsuseid, ning hinnata kõlbeliselt nii enda kui teiste toimimist. ÕPETAJA EETILISED VÄÄRTUSED Väärikus Väärikus tähendab, et kõikidel inimestel on võrdsed õigused, olenemata nende soost, päritolust, rahvusest, vanusest, usust, seksuaalsest orientatsioonist, vaadetest ja võimetest. Õpetaja on salliv inimeste erisuste, teiste kultuuride ning tavade suhtes. Õpetaja austab oma partnereid ja toimib taktitundeliselt. Ausus Ausus on eelduseks usaldusele, seepärast peab õpetaja sõna ja vastutab oma sõnade eest. Õpetaja on aus ja heasoovlik ning soodustab probleemide avameelset arutlemist. Õpetaja taunib silmakirjalikkust ja väldib intriige ning ei kiida heaks kadedust ja kahjurõõmu. Õpetaja toetab ja motiveerib arukust ning tunnustab mõõdukust ja tasakaalu. Õiglus Õpetaja taotleb alati konfliktide õiglast lahendamist. Hindamisel objektiivne ja hinnangute andmisel on õpetaja erapooletu. Ta tõrjub vägivalda ja ükskõiksust. Iseseisvus Pedagoogilises protsessis on õpetajal õigus otsustada ja vastutada õppeprotsessi juhtimise ja tulemuslikkuse eest ning vastavalt sellele seada eesmärke ja valida vahendeid nende eesmärkide saavutamiseks. Õpetaja seisab vastu mõttelodevusele ja pealiskaudsusele. Õpetaja Õpetajal on adekvaatne enesehinnang ja sisemine vajadus eneseanalüüsiks. Ta reflekteerib oma tegevust, talub kriitikat ja oskab sellele argumenteeritult vastata. Ta väljendab ennast arusaadavalt ja väldib teiste halvustamist. Õpetaja on empaatiline ja positiivse ellusuhtumisega. Ta taotleb füüsilist ja vaimset, intellektuaalset ja emotsionaalset tasakaalu. Õpetaja on koolikultuuri kujundaja ning positiivsete muutuste eestvedaja. Õpetaja ja õppija Õpetaja suhtub kõikidesse õpilastesse õiglaselt ja loob positiivse õhkkonna. Õpetaja arvestab õpilase isikupära ning püüab mõista tema tegutsemismotiive ja mõtteviisi. Ta oskab mõjutada õpilase arengut ning väärtushinnangute kujunemist, õpetaja kohtleb õpilase isikut ja eraelu taktitundeliselt. Ta teeb koostööd lapse vanemate või tema eest vastutavate täiskasvanutega. Õpetaja ja kolleegid Õpetaja on oma kolleegidega solidaarne - ta osaleb aktiivselt koostöös ning võimalusel toetab ja nõustab kolleege. Kui õpetaja märkab kolleegi tervislikust seisundist või pädevuse puudumisest tingitud ebaprofessionaalsust ning kui see kahjustab õpilase või kolleegide heaolu, siis peab ta sekkuma. Õpetaja on missioonitundlik ja soodustab õnnelike inimeste kasvamist.

Toidupüramiid

www.toitumine.ee
TOIDUPÜRAMIID AITAB TOITU VALIDA.

Püramiidi alus - liikumine

Toiduga saadav energiakogus peab vastama energiakulule, seetõttu on liikumine väga oluline. Liigu iga päev vähemalt 30 minutit.

Esimene korrus – teraviljasaadused ja kartul.

Pool sellest grupist peaks moodustama leib, verand kartul ja veerand muud teraviljatooted , nagu pude, riis või makaronid.

Teine korrus – puu- ja köögiviljad ning marjad.

Kasulik on süüa viite värvi puu ja köögivilju iga päev, igatühte üks portsjuon. Portsjon on 100 grammi ehk umbes üks suur peotäis. Üheks portsjoniks võib olla ka klaas mahla.

Kolmas korrus – piimatooted, liha, kala, muna.

Iga päev tuleks süüa 2- 3 piimatooteid ja valida midagi ka kala või liha hulgast.

Neljas korrus – Lisatavad toidurasvad, pähklid, seemned.

Rasvade tarbimisega tuleb olla mõõdukas. Päevas on soovitav süüa  üks portsjon ehk üks teelusikatäis.

Püramiidi tipp – maiustused

Maiustustest ei pea loobuma, aga nende tarvitamist peab piirama. Paarist kommist või

ühest väikesest jäätisest piisab. Ettevaatlik peab olema magustae karastus- ja mahlajookidega.

Joo puhast joogivett! 

Organism vajab ka vett.  Näiteks üks 30 kg kaaluv laps vajab päevas 1 liiter vedelikku.

Vaata toidupüramiidi ja vasta küsimustele!

• ·         Missuguseid toiduaineid tuleks süüa kõige vähem?
• ·         Nimeta viis erinevat värvi  puu- ja köögivilja!
• ·         Missuguseid teraviljatooteid sa tead?

PEA MEELES!

                Söö mitmekesiselt!

                Mõõdukalt võid süüa kõike, mis maitseb.