Inimeseõpetuse aktiivtegevus

Teema: Emotsioonid

Tegevuse eesmärk on panna lapsed mõtlema oma käitumise ja tujude üle. Milliseid emotsioone saab alati välja näidata, milliseid mitte. Kui palju on emotsiooni seoses mõne olukorraga. Lastel on tihti peale see, et emotsioonid saavad võitu ja neid näidatakse uhkelt välja, kuid tegelikult peaks juba varakult hakkama selle peale mõtlema, et mis on sobilik, mis mitte.

Seostus ainekavaga:

·         Väärtustab end ja teisi ning teab, et inimesed, nende arvamused, hinnangud ja väärtused on erinevad

·         Oskab suhelda ja käituda teisi arvestades ja tehes koostööd, ning sõnastab oma tundeid ja teab, et nende väljendamiseks on erinevaid viise.

Tegevust võiks teha pigem häälestuseks. Umbes 10-15minutit

Tegevuse kirjeldus:

Õpetaja jagab klassi neljastesse gruppidesse. Iga grupp saab endale A4 ja joonistusvahendid. Aega on 7-10 minutit, et kujutada sinna emotsioon, mis neid kõiki hetkel ühiselt valdab. Leida midagi grupile ühist ning anda see edasi paberil mingi emotsioonina.

Hiljem tullakse kokku ringi ning vaadatakse koos, millised emotsioonid on teistel rühmadel. Iga rühm tutvustab oma emotsiooni ja miks see selline on. Koos arutatakse, kas emotsioonid on vajalikud inimestele. Kas alati saab oma tuju/emotsiooni välja näidata? Millises olukorras on olnud näiteks raskusi emotsioonide vaos hoidmisega? 

Kaks aktiivset tegevust

1. Kes Sinu perest teeb neid töid?

-         Kui Sina ise teed mõnda tööd, siis kirjuta oma nimi. Kui Sinu kodus mõnda neist töödest ei tehta, siis jäta see lünk tühjaks.  

……………….. teeb süüa.

……………….. viib prügi välja.

……………….. koristab minu tuba.

……………….. peseb pesu.

……………….. imeb tolmuimejaga.

……………….. parandab katkisi masinaid. 

……………….. kastab lilli.

……………….. jalutab koeraga.

……………….. lõhub puid.

……………….. katab lauda.

……………….. peseb nõusid. 

……………….. aitab mul koduseid koolitöid teha.

-         Kes teeb Sinu kodus kõige rohkem töid? …………………………………

-         Kes teeb Sinu kodus kõige vähem töid? …………………………………..

-         Milliste töödega saaksin oma vanemaid kodus aidata? …………………... ……………………………………………………………………………..

2. Ütle klassikaaslastele üks kodutöö, millega saaksid Sina oma vanemaid aidata. 

Eesmärk:

·         Õpilane hakkab mõtlema, kui palju tema vanemad kodus teevad.

·         Õpilane mõistab, et peaks oma vanemaid mõnedes lihtsamates kodutöödes aitama.

Punktid ainekavast, mida ülesandega saavutada sooviks:

Õpilane:

·         väärtustab üksteise abistamist ja arvestamist peres;

·         teab oma kohustusi peres;

·         kirjeldab pereliikmete erinevaid rolle kodus;

·         kirjeldab ja eristab võimalusi, kuidas abistada pereliikmeid kodustes töödes.

Vahukommi katsuvus

Ainekava teema „Mina: aeg ja asjad“
Tegevuse eesmärgid:
 aitab lastel õppida aega ja oma tegevusi planeerima
 rühmakaaslastega koostöö arendamine
 loogilise mõtlemise arendamine
 aitab lastel mõelda oma tegevuste juures, et eeldusi ja oletusi tuleb alati kontrollida
Kõige kõrgemad ja huvitavamad struktuurid tulevad tavaliselt lasteaialastel. Kõige madalamad ja kehvema struktuuriga (mis kukuvad peaaegu alati kokku) tornid ehitavad majandusalased tudengid. Miks? Majandust õppivad tudengid on harjunud välja mõtlema ühe idee, millele nad terve aeg orienteeritud on. Lõpuks, kui aeg hakkab otsa saama, panevad nad vahukommi kõige tippu ning torn kukub pikali. Lasteaialapsed vastupidi katsetavad erinevaid struktuure, pannes alati vahukommi tippu. Neile meeldib saada kohest tagasisidet, milline struktuur toimib ja milline mitte. See annab neile aega vastupidavama torni ehitamisel.
1) Igal 4liikmelisel võistkonnal läheb vaja:
 20 spagetti
 1 meeter teipi
 1 meeter niiti
 1 vahukomm
Eesmärgiks on olemasolevatest vahenditest ehitada kõrge, vastupidav torn.
2) Reeglid:
 Võidab see võistkond, kes ehitab kõige kõrgema torni, mille tipus on vahukomm.
 Torn peab ise püsti seisma.
 Mõõtmisel ei tohi tornist kinni hoida.
 Vahukommi mitmeks tükiks tegemine on keelatud.
 Niiti, teipi ja spagette ei pea kõike ära kasutama.
 Niiti, teipi ja spagette võib katki teha.
 Võistlus kestab 18 minutit.

3) Võimalikud küsimused:
 Kuidas teie meeskonnas oli tööjaotus?
 Kes planeeris?
 Kes otsustas, kes mida teeb?
 Kes veenis teisi oma idees?
 Kas ideid oli palju?
 Kes tuletas aega meelde?
 Kes vaatas kõrvalt?
 Kes vaatas, mida teised teevad?
„WC paber sai otsa“
Mäng sobib seltskonnale, kes üksteist veel päris hästi ei tunne. Näiteks laagris kõige esimeseks tegevuseks. Mängule võib anda ka teema: räägi koolist, koduloomadest, hobidest.
Eesmärgiks on üksteist paremini tundma õppida ja õhkkonda hubasemaks muuta.
Vahendid: WC-paberi rull
Mängu käik: mängijad pannakse ringi istuma. Neile öeldakse, et rohkem WC-paberit majas ei ole ja nad peavad sealt rullist kohe võtma nii palju, kui arvavad, et neil päeva jooksul vaja võib minna. Kui kõik on vähemalt ühe tüki ära võtnud, öeldakse neile, et tegelikult ikka nii hull olukord ei ole, aga neil tuleb iga võetud tüki kohta öelda üks ennast tutvustav lause.

Tervislik võistlus

See mäng on hea just sellepärast, et lapsed saavad liikuda ning grupis töötada. See on neile kui võistlus ja ajurünnak samal ajal. Sellist mängu saab iga õpetaja kohendada just nii nagu endale mugavam on ning põhimõtteliselt saab seda mängu kasutada igas aines. Seega kokkuvõtteks ütleksin, et seda konkreetset versiooni kasutaksin mina pigem õpitu kordamiseks aga nagu eelnevalt mainitud, siis seda annab ka ümber teha nii, et see võiks olla hoopis häälestav mäng või tunni põhiosa.

Mängule kuluv aeg: umbes 20 minutit (oleneb kui suurel alal mängida ja kui mitu küsimust teha).

Mängu käik:

On kaks võistkonda (rohelised ja sinised) ning õpetaja on pannud sildid erinevatesse klassi nurkadesse (seinale, laudadele, aknalaudadele, kõrgemale riputanud jne). Alati on ühes punktis kaks silti – üks roheline ja teine sinine ning siltidel on sama number. Õpetaja annab stardi ning iga tiimi esimene liige jookseb ÜHE punkti juurde ja vaatab mis number nende võistkonna värvi paberi all on. Tuleb juhtida tähelepanu sellele, et iga laps võib minna ÜHE punkti juurde ning peab leidma numbrid järjekorras 1-7. Kui esimene õpilane leiab paberilt number  1 asemel näiteks number 6, peab ta jooksma võistkonna juurde tagasi ja järgmine laps saab proovida õnne õige numbri leidmisel. Omavahel võib konsulteerida (võib kokku leppida kas võib numbreid teistele ette öelda või mitte).

Kui õpilane leiab õige numbri, jookseb ta võistkonna juurde tagasi ning annab numbri õpetajale. Numbri eest saab võistkond vastu küsimuse, millele nad peavad vastama (paberile kirjutavad).

Kiirem võistkond saab +3 punkti. Ülejäänud punktid tulevad vastustest. Rohkem punkte saanud võistkond võidab ning saab väikese auhinna.

·         Õpetaja võib teha mängu ükskõik millises keskkonnas. Seda annab mängida nii väljas kui ka suuremas saalis (nt aulas) aga on võimalik ka klassis mängida. Viimasel juhul tuleb kindlasti üle rääkida reeglid (et üksteise suhtes ja enda suhtes oleks õpilased ettevaatlikud).

·         Õpetaja võib teha rohkem või vähem punkte ning panna igasuguseid toitumisega või esmaabiga seoses küsimusi. Võib ka muid teemasid kasutada.

·         Võib teha erinevatele klassidele – nii noorematele kui vanematele (minu küsimused on eelkõige vanemale klassile mõeldud).

·         Võib lisada küsimuste asemel ka mõne tegevuse: 10 kükki või mingi olukorra läbimängimine (kuidas käituda olukorras, kui inimene on saanud päikesepiste vms).

Eesmärgid:

·          Töötamine grupis ja arvestamine teistega

·         Reaktsioonikiiruse arendamine

·         Toidu olulisuse teadvustamine (mille jaoks ained vajalikud on)

·         Teadmised esmaabist ja abi andmise/saamise võimalused

Küsimuste näited:

1.      Toit on meile eluks vajalik. Tema tähtsaim ülesanne on:  Anda kehale kasvamiseks ja tegutsemiseks vajalikke aineid

2.      Süsivesikud on põhiliseks energiaallikaks, nendest saab organism kõige kiiremini ja lihtsamalt: energiat

3.      Rasvad on energia varuaine ja nad reguleerivad:  ainevahetust soojakadu

4.      Valgud on vajalikud rakkude ja kudede ehitamiseks ning mõjutavad: ainevahetust

5.      Vesi on organismile lausa hädavajalik. Milleks seda vajatakse? Toidu seedimiseks, toitainete laialikandmiseks organismis, ainevahetuseks, rakkude elutegevuseks

6.      Kuidas käitud, kui on juhtunud tuleõnnetus ja sa oled üksi kodus?

7.      Mis vahendid peaksid olema kindlasti koduapteegis? 

Inimeseõpetuse aktiivne tegevus

Teema: tervislik eluviis ja toitumine, hommikusöögi vajalikkus

Ajakulu: tegevus ei võta kaua aega, maksimaalselt 5 minutit võiks kulutada hommikusöögi kokkupanekuks, kuid saab kindlasti ka vähema ajaga. Ülesande järgsele arutelule võib kuluda 15-20 minutit.

Eesmärgid: 

1.                 teab, milline on tervislik toitumine

2.                 teab mõiste tervislik eluviis sisu

3.                 teab hommikusöögi tähtsust

4.                 väärtustab tervislikku toitumist

5.                 eristab toiduaineid ja toitaineid

Kirjeldus:

6.                  Palun õpilastel A4 paberile joonistada ringi, nii et ringjoon puudutab mõlemat paberi pikemat serva. Joonistatud ring on taldrik.

7.                  Jaotan igale õpilasele toidusedelid. Palun neil kokku panna enda hommikusöögi (vastavalt sellele, mida õpilane ise kodus hommikuks sööb või mida ta tahaks süüa). Sedelid kleepida taldrikule.

8.                  Küsin igalt õpilaselt, mida ta oma taldrikule pani ning palun selgitada, mille põhjal ta tegi oma valikud.

Ülesandele järgneb arutelu, mille raames saab küsida:

9.                  Miks on hommikusöök nii oluline?

10.              Millised toitained peaksid hommikusöögis olema? Miks?

Antud sedelitel on hommikusöögiks nii sobivad kui ka mittesobivad toiduained. Oluline on lastele selgitada nende tehtud valikuid, öelda, et valik on hea või siis anda soovitusi, kuidas hommikusööki vääruslikumaks muuta. Kui õpilane on valinud endale hommikuks sealiha, tuleb selgitada, et hommikusöögiks ei ole soovitatav süüa suure rasvasisaldusega toiduaineid. Kui mõni on oma taldrikule pannud pudru, siis on vajalik tuua erinevaid näiteid erinevatest putrudest, nt riisipuder, tatrapuder. Samuti saab lastele öelda, et pudrule võib lisada nt puuvilju, pähkleid ning selgitada, et need kõik koostisosad rikastavad hommikusööki ning igast koostisosast saab midagi juurde, nt kui puder teha piimaga, saab kiudaineid ja kaltsiumi. Hommikusöögi valikul on oluline arvestada nt ka mõne haigusega, nt diabeetikutele oleks parem hommikul mahla mitte juua, sest seal on palju suhkruid ning pigem võiks valida kas piima või smuuti.

Kindlasti tuleb lastele munatoitude osas lisada, et rohkes õlis praetud munale on parem eelistada kas väheses rasvas praetud muna või siis omletti, munaputru, munahüüvet ehk siis selliseid munatoite, kus on vähem õli ja kus muna on lahti klopitud.

Ülesanne sobib kas põhiossa või tunni lõpetuseks, olenevalt sellest, kuidas õpetaja ülesandele läheneb. Kui on kavas pikem arutelu, sobib tegevus pigem põhiossa.

Sedeleid võib soovi korral juurde teha ning midagi võib ära võtta.

Aktiivtegevus: "Tunne oma kaaslast"

Tegevuse läbiviija: Kärt Kelgo

Eesmärgid:

•        õpilane vastab küsimustele ja püüab arvata, kuidas võiks samale küsimusele vastata tema paariline

•        õpilane analüüsib koos paarilisega vastuseid ja teeb üldistusi

Seos õppekavaga:

•        toetab sotsiaalse pädevuse kujunemist

•        toetab enesemääratluspädevuse kujunemist

•        toetab suhtluspädevuse kujunemist

Seos ainekavaga:

•        suhtub lugupidavalt endasse ja teistesse ning järgib iga päev üldinimlikke väärtusi, nagu ausus, hoolivus, vastutustunne, õiglus jne. (ehk siis selline küsimustele vastamine enda ja teiste kohta arendab õpilases arusaama, et kõik inimesed on erinevad).

•        väärtustab isiksuse arenemisele ning sotsialiseerumisele kaasa aitavate enesekohaste ja sotsiaalsete oskuste kujunemist. (ehk siis areneb lapse oskus lahendada ülesandeid koos teiste õpilastega, suhtlemisoskus ja probleemi lahendamise oskus).

Tegevuse käik:

•        Õpetaja palub õpilastel leida endale paariline. Üks paarilistest saadetakse koridori või teise ruumi. Kohale jäänud vastavad küsimustele, mille arv, raskus aste ja ülesehitus sõltuvad konkreetses grupis olevateks isikutest. Küsimused võivad olla seotud ka õpitava teemaga. Õpetaja esitab õpilastele need küsimused ja õpilane vastab nendele nii enda kui ka oma paarilise kohta. Ehk siis püüab ära arvata, kuidas tema paariline sellele küsimusele vastaks. Kui mõlemad grupipooled on vastanud, vaatavad paarilised täidetud ankeete koos ja leiavad sarnaseid jooni ja erinevusi. Laste mõistes "mis läks täppi".

Ohukohad:

•        Kui lapsed on väikesed, ei suuda nad senikaua koridoris vaikselt olla, kuni pool grupist küsimustele vastab. Seega tuleks sellisel juhul leida võimalus korraldada küsimustele vastamine kõigile samaaegselt või siis leida neile koridoris asendustegevus.

Avita ja Koolibri õppematerjalide võrdlus

1.      Avita kirjastus. „Loodus- ja inimeseõpetus. Tööraamat 2. klassile. 1.osa“.

Esimeseks, mis mulle silma paistas oli see, et sisukord on ebamugavalt ja ebaloogiliselt kirja pandud. Kõik läheb segamini, nt esimesed kolm teemad kuulusid inimeseõpetuse raamestikusse ning seejärel järsult vaadeldakse looduspetuse teemad. Sama asi juhtub mitu korda (ilm – tervis – esmaabi – loomad). Esimeses osas käsitletud teemad on õppekavaga ühised ehk maht on piisav, kuna tegemist on 1 osaga. Võin öelda, et tööraamatus on siiski rohkem loodusõpetuse teemasid, inimesepetuses osas on vaadeldud ainult 6 teemat (kokku on 23), ülejäänud on loodusõpetus. Raamatus on ülesanded, mis panevad õpilasi mõtlema enda peale, mis neid ümbritseb, pigem küsimustele vastamine ning on vähe paaris-, rühmatööd, mängu jne. Töövihikus on samuti välja mõeldud lihtsad küsimused, millistele on vaja vastata. Tahaks rohkem aktiivtegevusi, mõneid uuringuid. On aga hea see, et on lõiming nt käsitööga ja kunstiga. On hea ka see, et on olemas paar ülesannet, mis nõuavad arvutikasutamist.

2.      Avita kirjastus. „Loodus- ja inimeseõpetus. Tööraamat 2. klassile. 2.osa“.

Sisukord on juba paremini koostatud, sest esimene pool vastab pigem inimeseõpetusele, teine aga loodusõpetusele ehk enam vähem tasakaalus. Mitte kõik, aga enamik teemad on õppekavaga käsitletud, need on eakohased samuti (ei ole käsitletud nt ohud, häired, aja kavandamine, kombed ja veel). Natuke rohkem on ülesanded, mis sunnivad arutleda ja rohkem paarilisega ülesaideid. Töövihikus on juba rohkem ülesanded arvutiga, küsimused on juba keerulisem. Aga ei leidnud aktiivtegevust. On olemas lõiming käsitöö ja kunstiga.

3.      Koolibri kirjastus. „2. klassi inimeseõpetuse tööraamat. Kaja Peetris“.

See on täiesti mõnus tööraamat, kus sisukord on hästi õppekavale vastatud. Samas tööramat ei ole paks ning on loodud ainult üks tervislik osa, see on mugavam kui 2. Siin on palju häid tegevusi, kus on vaja nt diagramme koostada, arutleda pinginaabriga, uurida juurde või isegi tegevused, mis nõuavad liikumist nagu „moodustage rivi pikkuse järgi“, eriti mulle meeldib, et siin kohtuvad rollimängud. Kokkõvõtteks õpik on mitmekesisem ja ma kasutaksin koolis pigem sellist kisjastust.

4.      Avita kirjastus. „Loodus- ja inimeseõpetuse õpik. 3.klassile. 1. osa“.

Ei meeldinud jällegi sisukord, sest mugavat süstematiseerimist pole näha. Teemad lähevad segamini. 1osas on väga vähe inimeseõpetuse teemasid, peaaegu ei ole, ainult 8/23 teemat. Ja need teemad ei ole hästi käsitletud ehk vähe informatsiooni. Ehk siis õpik ei ole tasakaalus. Samuti üldse ei ole aktiivseid tegevusi, ainult küsimustele vastamine õpitu järgi. Töövihikus on samuti vähe põnevaid ülesandeid, ainult küsimustele vastamine, kuigi oli paar ülesannet, kus pidi fantaseerima natuke.

5.      Avita kirjastus. „Loodus- ka inimeseõpetuse õpik. 3.klassile. 2.osa“.

On vähe vaadeldud inimeseõpetuse teemasid. Siin on rohkem loodusõpetuse teemad. Ehk ei vasta lõpuni õppekavale see raamat. Ei ole ülesandeid, mis suunaksid õpilasi aktiivsetele tegevustele. Ainult küsimustele vastamine ja kõik. Töövihik on ülesannete poolest natuke parem mõeldud. Siin kasutatakse ülesandeid, mis nõuavad rohkem reflekteerimist, aga põhimõtteliselt samal ajal küsimustele vastamist. Aga leidsin ka ühe mängu, see on juba väike progress.

6.      Koolibri kirjastus. „IN õpik ja töövihik“.

Mulle väga meeldis see komplekt, sest kõik teemad on õppekavaga vastavalt tehtud ning kõik teemad on hästi kajastatud. Töövihik on eriti õpikule toetatav. Tekstid on suured, pildid on ilusad ja värvilised. Lomplekt pakub palju erinevaid tegevusi nagu individuaalsed, paaris- ja rühmatööd (on olemas aktiivsed tegevused). Üldiselt ma kasutaksin pigem Koolibri kirjastuse õpikud, sest need on loogilisem ja mugavam õppimiseks mõeldud/koostatud. Just nende õpikute järgi õpilane saab aru saada, mis aine see inimeseõpetus on.